24/4/14

Checkin tehtud!
Korter üle antud.
Kirsi ära antud!
Võõrsil ööbimine.
Hommikul võib ära lennata.
Vabalt!

Päeva lõpus kus kõik oli veel täiesti ebaselge, reserveering ja piletid erinevatel aegadel, checkini teha ei saa ja tunne nagu jääks nüüd siis ikkagi minemata, tundsin boifrenfist puudust. Nagu kohe päris tõsiselt! Tema on ainus, kes on suutnud mu sellistel hetkedel reeglina nututa maha rahustada.

Lubasin Gerdile miljonziljon selfit (st.päevas üks) teha ja need postitatada kättesaadavasse keskkkonda. Nii et alates homsest on oodata pildilaviini, kas siis siia või lohet taltsutades. Aga I'm so exited.Lähen proovin nüüd veidi tududa. Jaaaa!

24/4/14

Ja ka täna hommikul ei saanud läbi pooletunnise vestluseta, et ma ei saa ju reedel lennata, te ei luba!
Üks imeilusa nimega meesterahvas kuulas mu mure ära ja viimaks mõtles ka kaasa ja uuris välja miks piletid ikka valed on. Lubas piletid reserveeringuga vastavaks ajada paari tunni jooksul, kuigi kinnitas, et mulle on koht hommikul väljuval lennul. Eks proovin peale lõunal uuesti tsekkinni teha.
Olingi hommikul kinki kohvrisse pakkides liiga rahulik...

22/4/14

Ja räme ajukepp jätkub....
Tahan juba ÄRA!!!!

21/4/14

Lubasin küll mitte depretseda aga sellel lool on ainult üks seos...

19/4/14

Eelmise nädalavahetuse sooritusvajadus on rahuldatud. Kodu on varsti valmis sisse kolimiseks. Isegi torud ja kraanid on nüüd pandud, seega ainult boiler paika, kardinad ette ja tuba koristada... Kaevasin välja ühe sajandivanuse sõstrapõõsa. Vaatasin küll tillukese käsisae ja põõsaga kaks minutit tõtt ja mõtlesin, et kui täna selle maha saan on hea küll, eks ma siis homme kaevan juured välja, aga pooleteise tunniga oli kõik tehtud. Kui poleks keset ööd üles tõusnud oleks jaksanud isegi rohkem teha. Õnneks on aias ainult kaevata vaja, kõik ajamahukas on tehtud. Eile kui üritasin Vasa kaasa meelitada, arvas, et ta ikka ei tule. Tädi pani ta hetk hiljem lihtsalt fakti ette, et tal ka järgmine päev minek. Täna ei  tahtnud ta väga ära tulla. Nii et ootame püsivat sooja ja mind tagasi:P

17/4/14

Käisin eile Mariega trennis. Õismäe ujulas on piredad teenindajad, minu jaoks natuke omapärane treener ja emmed, kes läbi akna trenni vaatavad. Tundsin endki seal klaasi taga nagu trenniemme. Mammukese basseini äärde viies hüppas teine kohe sisse, järele minnes hõigati Mariele näe sinu emme ka tuli, mille peale ta sama kiirelt ka välja ujus. Ei teinud teist nägugi. Õhtul naersin Normanile, et ega nüüd ei ole siin midagi enam Kiisuga mööda linna platseerimist.

16/4/14

Viisin oma trammi hommikul hooldusesse.
Peale pidurivahetust on lootust saada tagasi auto. Aga jah, enne minekut ongi vaja saada rahast lahti, muidu pean veel suure kohvri ostma, et kogu soetatud davaariga tagasi tulla:)

14/4/14

Ma ei ole kõige pädevam...
Ivo on juba pikemat aega kõrval olnud ja mu üle naernud.
Ära jälita mind, ma olen ise ka eksinud- pidi mu tänast päeva kirjeldama.

14/4/14

Endale tundus nagu oleks veetnud täiesti mõttetu nädalavahetuse. Igasugune sooritus jäi olemata. Emme-issi juures käimine ja rehvivahetus sooritusena ei tundu. Ka see et sai maalt sadamiljon asja ära toodud, et see nv sinna jälle minema ei peaks ja saaks täispikalt kolm päeva Mähel toimetada. Või et sai hull kohvri- ning raamatuvahetus tehtud. Või et sai emme ja Älluga kvaliteetaega veeta. Olen vist harjunud rohkem tegema. Rohkem silmnähtavat tegema.
Uned on ka katki. Kui egoboosti mees suudab põlved nõrgaks võtta siis Hr.Endine on mind iga kuradima öö kiusanud. Lisaks on päris korralik reisipalavik. Enamus on küll paika loksunud kui siiski on veel asju mis hommikul kell neli üles ajavad.
Kuu aega veel...

14/4/14

80,0

8/4/14

Houston, we have a problem!


Lufthansa üritas mind panna tegema ajasrändamist. Ehk Houstonist väljalend oli päev varem kui sinna saabumine. Nüüd siis alustan üleüldse päev varem!

7/4/14

Plaanid Aroniga on arenenud päris kenasti. Teadagi kes tegelikult plaani on teinud, minu osa on kõrval (sisemiselt) kahelda.


Overly exited!

4/4/14

81,7

1/4/14

Oh, shoot!
Tänase eriti naljaka nilbepäeva jätsin vahele. Nautisin seevastu vähemalt kolme kui mitte nelja aastaaega. Minnes oli sügis, autos kuum suvi, õues tuuline kevad ja tagasi sõites tekkis korra tunne, et sõidan fakin Alaskale, kuid tagasi jõudes leidsin end ikka päikselisest pealinnast. Mõtlesin et teen siis süümekate leevendamiseks veidike kodus tööd. Noh tunnikese päevas võiks ju reaalselt tööd ka teha, aga kuna server surnud siis tegeleme pigem selle raipe elustamisega kui reaalsete taskidega. Oh, well. Lähen loen parem teises toas veel paari raamatut ja siis vaatan ehk näidatakse täna mõnd ägedat unenägu ka.
Ah, ja eile oli häiriv tunne, et minu peale mõeldakse...
Seda ei ole ammu tundnud!