9/8/16

Aastaid tagasi tekkis iga kord närv sisse kui Täts helistas- head uudised need ju olla ei saaks. Vahepeal läks asi enamvähem heaks. Mitte et olukord oleks paremaks läinud, aga ma kuidagi harjusin ära. Viimati oli eriti pask kolm aastat tagasi. Nüüd taas vastan telefonile nii et süda peksab. Iga kahe nädala järel massive valudega haiglas. Lihaspõletik. Noh, las olla. Paanikat teeb see et kopsud praktiliselt üldse ei tööta. Pole sada aastat nii hirmus olnud, ega valus...